Parkinsoni tõbi - mis see on?
Parkinsoni tõbi on aeglaselt liikuv liikumishäire, millega kaasnevad lisaks värinale, üldisele liikumisele ja lihaste jäikusele veel paljud muud sümptomid.
Kokkuvõte on tehtud tegelikust Parkinsoni tõvest, mitte Parkinsoni tõvest, mis on põhjustatud muudest põhjustest, nagu ajukahjustus või teatud ravimite kasutamine.
Põhjused:
Parkinsoni tõbi on põhjustatud närvirakkude järkjärgulisest hävimisest keskaju teatud piirkonnas (nucleus accumbens); närvirakkude kahjustuse põhjus pole teada.
Selle tulemuseks on vabatahtlikke liigutusi reguleerivate närviteede kahjustus. Siin on oluline säilitada jalgades turvalisus. Tallatoed aitavad hoida jalad stabiilsena. Vaata siia
Samuti aitavad tasakaalu hoidmiseks kaasa abivahedid varvastele.
Vaata siia
Parkinsoni tõvega kaasneb kolm peamist sümptomit:
- Puhke asendis vabinad/värinad
- liigutuste aeglus
- tüüpiline lihaste jäikus.
Need algavad aeglaselt kuude ja aastate jooksul. Peaaegu alati on sümptomid esmalt teise külje jäsemetel, kuni need muutuvad aja jooksul vastastikusteks.
Ligikaudu 20% patsientidest on Parkinsoni tõvega sugulased, kuid väga harva on haigus päriselt päritav.
Haigus algab tavaliselt 50–70-aastaselt, kuid mõnikord võib see alata ka varem. Sageli on haigus pärilik neil, kes saavad alguse 30-40-aastaselt.
Keskmiselt kannatab selle haiguse all 1% üle 60-aastastest inimestest. Meeste haigestumus on veidi kõrgem kui naistel. Soomes saab erikompenseeritavaid Parkinsoni ravimeid üle 16 000 inimese.
Kokkuvõte on tehtud tegelikust Parkinsoni tõvest, mitte Parkinsoni tõvest, mis on põhjustatud muudest põhjustest, nagu ajukahjustus või teatud ravimite kasutamine.
Haiguse ennetamine:
Haiguse progresseerumist elustiil mõjutada ei saa, küll aga saab selle miinuseid vähendada regulaarse liikumisega. Vaata siia
Treening peaks sisaldama nii tasakaalu tugevdavaid kui ka lihaseid suurendavaid treeninguid.
Füsioteraapia võib suurendada liikuvust, potentsiaalselt vähendada kukkumisohtu ja aidata toime tulla nii kodus kui ka päeval.
Samuti saab tegevusteraapia abil säilitada ja toetada igapäevatoimingutes vajalikke oskusi, samuti võivad abivahendid olla kasulikud.
Mõnikord kasutatakse kõneteraapiat nt. neelamisraskuste ja helitugevuse halvenemise tõttu.
Ravi:
Ravi alustamist planeerib tavaliselt selle ala spetsialist ehk siis neuroloog.
Kuna Parkinsoni tõve korral väheneb virgatsaine dopamiini hulk ajus siis neuroloog määrab tavaliselt ravi, mille peamine eesmärk on tugevdada aju enda dopamiini tootmist.
Podoloogi ehk jalaravi spetsialist peab teadma (oskama lugeda sümptomeid) miks inimene ei saa kontrollida oma liikumist ja aidata hoida naha tervist ning tugevdada lihaseid.
Regulaarne jalgade hooldus paneb vere liikuma, tugevdab lihaseid ja aitab hoida immuunsust. Selle tegevusega saame hoida tasakaalu ja liikumist võimalikult heas korras.
Koostöös peitub jõud❤️