Eakate jalgade tervis ja nende hooldamine
Tere tulemast kuulama podcasti “Terved jalad, terve elu”! Mina olen Eve Kallaste ja täna räägime teemast, mis puudutab meid kõiki, aga eriti just vanemaealisi.
Jalad kannavad meid läbi elu, ent paraku ei pööra me oma jalgade heaolule piisavalt tähelepanu enne, kui nad mõne probleemiga endast märku annavad.
Miks valutavad aastate lisandudes üha enam kannad? Miks tekivad küüneseened, paksendid, lõhed või põletikud? Ja kas üldse on võimalik vanemas eas oma probleemsed jalad taas terveks ja elujõuliseks hoolitseda ja turgutada? Just neile küsimustele hakkamegi täna vastuseid otsima koos meie külalisega, kellel on selles vallas väga põhjalikud teadmised ja praktiline kogemus. Monika Simm on podoloog ja jalaravikabineti looja, kes tegeleb igapäevaselt jalahooldusega ning aitab inimestel taas valutult liikuda.
Räägime, millised on eakate sagedasemad jalaprobleemid, kuidas neid ennetada ja ravida, ning mis rolli mängivad jalanõud, nahahooldus ja isegi toitumine selles, kuidas meie jalad end tunnevad.
Kui sul on peres või lähedaste seas eakaid, või tunned, et ka su enda jalad võiksid rohkem tähelepanu saada – siis jää kuulama. See saade on sulle.
Tere tulemast saatesse, Monika! Räägime täna eakate jalgade hooldusest. Alustuseks – miks just jalad vajavad vanemas eas erilist tähelepanu?
Mis on kõige sagedasemad probleemid, millega eakad inimesed sinu juurde podoloogi vastuvõtule tulevad?
Kõige parem on seda tegelikult näidata piltidel:



Kõigepealt selgitaksime: kes on eakas?
Mis sa Eve arvad, millisesse vanusess nimetatakse eakas inimene? Peamiselt ikkagi 75+ alates kuulub inimene nö eaka inimese kategooriasse.
Paksenenud nahk, küüne- ja nahaseen, traumaküüned, mida ise lõigata ei saa ja ei tohikiski, deformatsioonid, nahamuutused ja mis on kõige tähtsam
- vaimne toetus.
Kui palju jalgade seisund mõjutab eakate üldist elukvaliteeti ja liikumisvõimet?
Elukvaliteeti mõjutab see 100%. Näiteks: kui terve päev ei ole põhjust eakal inimesel minna jalutama, siis õhtul ei tule und, voodisse minnes on mõtted keerlemas, jalad tuikavad, kuumavad, tekk on raske, need jalad pole minu omad. Või kui vaja poodi minna ja mitu päeva pole põhjust õue minna, sest hirm on - väljas on libe ja äkki kukun. Eakal tulevad ka sellised hirmud nagu: äkki ma ei pannud ust lukku, kas ma rahakoti ikka võtsin kaasa, mis ma pidingi poest võtma, kas jaksan kotiga koju tulla?
Ehk siis jalgade tervisest oleneb füüsiline ja vaimne tervis 99%. Meie hirmud kukkumise, valude ees tekitavad meie elukvaliteedis suure mure.
Näiteks: meie vanemad kipuvad teatud vanuses klammerduma meie külge, sest oleme neile turvatunde tekitajad. Kuidas saaksime seda juhtida ja aidata temal endal olla toimetulev isiksus. Anname talle võimaluse ennast aidata - näiteks minu kaks eriti ägedat ämma arvutavad. Nad arvutavad oma elamiseks kuluvat raha. Teevad eelarveid. Koguvad raha ja alati tahavad enda eest ise maksta. Minu esimene ämm jagas viinerid ükshaaval ära ja alati mõtles, kuidas saaks paremini majandatud. Tema eesmärk oli lastelastele igal aastal jõulukingiks osta raamat ja kui nad kasvasid ning ta enam ei osanud raamatute valikuid teha, tahtis ta anda neile raha. Alguses ma keelasin, kuid siis tajusin, et ta teeb selle jaoks terve aasta eelarvet, et tal oleks see 30 eurot neile ümbrikusse pakkida ja häid pühi soovida. Andsin loa ja sellest sai traditsioon. Mis aga temale see tegevus andis? Olla vajalik ja suuta maksta enda eest ise. See hoidis tema ajutegevuse kuni lõpuni selgena. Kuniks ta väsis ja tänaseks on ta lahkunud meie seast. Viimane soov, mis teda õnnelikuks tegi ja muigama pani, oli video lapselapse lapsest ja jalgade hooldus. Tema muie näol ja kehakeel, mis andis märku, kui õnnelik ta oli nendest tegevusest, jääb mulle meelde elu lõpuni. Ta lahkus 92 aastaselt.
Teine asi, millega meie oma vanemaid saame aidata, on õpetada uusi asju. Näiteks selleks, et temaga rohkem aega veeta, leidsime põhjuse, millega kolida endale lähemale. Mitte mingil juhul kokku kolida, aga et ta oleks nii lähedal, et saaksime iga kell ja vajadusel jalgsi tema juurde jalutada. Mõeldud, tehtud ja saime ta nõusse. Põhjuseks, et saaksime rohkem koos aega veeta, sest tegemist on 80+ inimesega.
Talle on eriti oluline, et ta saaks arvutada oma kulud. Kui palju tal sisse tuleb ja kui palju ta saab välja anda ning koguda. Lisaks oli talle oluline uus teleka programm. Ta oli juba varasemalt kuulnud, et GO3 on erinev Telia televisioonist. Aga internetti ta kartis. Ei läinud kaua aega kui ta ise tuli, et nüüd on aeg õpetada. Ta kirjutas üles endale temale arusaadavate märgetega. Paar korda tegi valesti ja ajas nn. mälud sassi. Tegime korda ja nüüd on ta iseseisvalt ning julge proovima. Mida see talle andis? Enesekindlust, et ta saab hakkama ja ei ole vana - liiga vana, nagu ta ise ütleb. Sama asi juhtus ka esimese ämmaga. Kui lapselaps sündis, oli pojal mul eesmärk ristida lapselaps. Me teised keegi ei ole ristitud, aga tema naine on ja tahtis ka lapse ristida. Ämm oli samuti leeris käinud ja ristitud ja kuna nõukogude ajal ei saanud kiriklikke pulmi pidada, siis see kahjuks jäi ära. Peamine oli, et ta tahtis osaleda selles, aga kuna selleks oli vaja sõita laevaga, siis seda ta teha ei tahtnud - liiga väsitav (vanus oli tal siis 90). Siis pidi ta õppima nutitelefoni selgeks, et ta saaks osaleda video teel. See oli niii tähtis talle, et ta harjutas kuu aega ning helistas meile video teel. Õppis vaatama videoid pisikesest ja ootas ristimist. Ta sai hakkma. Ning ise oli ta meeletult õnnelik selle üle. Jällegi saime hoida ajutegevust ja keskendumise osa tema tervises. Ta sai lahkuda väärikalt ja kvaliteetselt elatud inimesena.
Kas on mingeid varajasi sümptomeid, millele eakas inimene peaks kindlasti tähelepanu pöörama?
Esimene asi, millele peaks pöörama tähelepanu, on küünte lõikamine. Kui tekib tunne, et ma ei julge või ei saa enam küüsi ise lõigata, siis peaks pöörduma kabinetti. Aastas korra juba enne eakasse ikka jõudmist peaks juurutama endasse tegevuse, et käia jalgade tervise kaardistamisel. Sama asja teeme me loomulikust intelligentsusest ju hambaarstil käimisega. Meile on õpetatud juba varajases nooruses käima hambaarstil ja mitte ainult ravimas, vaid ka ennetavalt kontrollis.
Eakamasse ikka jõudmisel enamasti küüned paksenevad ja kui meil on veel traumasid elu jooksul olnud, siis küüned deformeeruvad ning nende hooldamisega tekib muresid. Võime valesti lõigata ja rohkem vigastada. Meie eakasse ikka jõudmisel tekivad kogu keha muutused, Elame ju pidevas muutuses. Igal aastakümnel peaks inimene võtma enda vastutuse hoolitseda oma keha eest. Näiteks 50+ tekivad naha kuivused - kollageeni vähenemine jne. 60+ meie nägu muutub - nahale tekivad kortsud, nahk pole enam nii elastne, 70+ kõndimine muutub. Alati ei ole arusaadav inimesele endale, aga siiski alateadlikult hakkame otsima turvalisemat pinda kõndimisel. Naha vananemine on vältimatu, kuid vananemisprotsessi saab aeglustada. Kõige suurem mõju on siiski päikese UV kiirguse eest enda kaitsmine. Kuid naha vananemise vastu mõeldud kosmeetika kasutamist ei ole tugevaid tõendeid, et see aitaks aeglustada vananemisprotsessi. Ihu on hea loputada igapäev veega. Kuivale ihule soovitame siiski kasutada niisutava omadusega kreemi ning kuigi see ei aeglusta vananemisprotsessi, on niisutamine ülioluline. Kaitseb nahahaiguste eest.
Statistika kohaselt kukub üle 65+ aastastest umbes 30-40% vähemalt kord aastas, iga seitsmes eakaks kukub mitu korda aastas. Ligikaudu 10% eakate kukkumisest on tagajärgedeks tõsised vigastused - näiteks reieluumurd. Samuti ainult vanusest tingituna lihasjõu ja tasakaalu vähenemine suurendab kukkumisohtu. Haigused, ravimid, vaimselt üksi olemised mõjutavad samuti tasakaalu säilitamist. Tähelepanu erksana hoidmine hoiab meid püsti kahel jalal pikema aja meie elust.
Millal peaks eakas inimene pöörduma spetsialisti poole, mitte lihtsalt kodus ise jalgu hooldama?
Nagu eelnevalt esile tuli, siis igal aastal korra peaks tegema jalgade tervise kaardistamise. Isegi kui olen kogu aeg käinud ilu eesmärgil pediküüris.
Milline on erinevus pediküüri ja podoloogilise jalahoolduse vahel – kas inimesed oskavad seda vahet üldse teha?
Ilupediküür keskendub peamiselt esteetilisele välimusele ja ei tegele ega võta tähelepanu alla taustal olevaid riskihaiguseid, ametit, tööiseloomu, keha pikkust, argipäeva harjumusi, hobisid, naiste puhul laste olemasolu.
Podoloog alustab sellest analüüsist. Kui vana on inimene, mis tööd ta teinud on, millised on elamisharjumused, haigused, traumad, lapsesünnitamine, meestel armees olemine jne.
Kas pediküüri tegijate teadlikkus on sinu meelest piisav, et nad oskaks vajalikul hetkel inimese podoloogi juurde saata?
Mitte alati. Täna on see teadlikkus paranenud võrreldes 8 aastat tagasi kui ma Soomest koju tulin.
Millised on peamised riskifaktorid jalgade tervisele vanemas eas (kas pigem haigused nagu diabeet, vereringehäired või lihtsalt aastatepikkune koormus)?
Kuna hetkel on meil veel elamas inimesed, kes on kuldsel nõuka ajal kasvanud, siis on peamised riskifaktorid siiski haigused - liigestes olevad põletikud, nahaprobleemid, psoriaas, suhkruhaigus, veresoonte laiendid.
Ma nimetaks seda peamiselt kodukultuuriks. Meile räägiti, et peame ise hakkama saama ja minul konkreetselt kodus ei soovitatud, et mine pediküüri või et ema oleks pediküüris käinud. Tema tegi oma jalgade hooldust varjatult, vannitoas. Vanaema leotas oma paksud küüned pehmeks vannis käies ja proovis siis lõigata, nahk oli paakunud, paksendid. Koormus oli ka jalgades suurem, sest käidi palju rohkem jala. 15 km jalgsi oli normaalne koolist koju tulemine või vanematel tööle minemine.
Räägime natuke jalanõudest – milliseid eksimusi kipuvad eakad kõige sagedamini tegema jalanõude valikul?
Siin on ka palju veel nõukaaegseid koduseid ja kultuurseid harjumusi. Eakatel peamiselt harjumus. Näiteks tuleb klient 75+ vaevuseks - varbad valutavad. Ja kui jalatseid hakkame jalast võtma, siis need on väga kitsa ninaga ning õhukese tallaga. Tal on varvaste alt päkalt rasv eaga kadunud ning luud puutuvad vastu maad. Muidugi õhuke tald jalatsil tekitab veel põrutust ja valu efekti.
Vaja on vaadata jalatsil, kui laia liistuga ta on ning kas minu jalalaba mahub sisetalla peale või on ääred jalal üle? Kui paksu tallaga ja kas tal on pehmendused? Kui liigeste põletikud, siis peab olema pehme tallaalune. Nii ei valuta põlved, jalasääred, õlad, käed.
Kuidas mõjutab vananemine nahka ja küüsi jalgadel ning mida peaks inimene ise tegema, et probleeme ennetada?
50+ Kuivem nahk, õhem nahk, elastsuse langus, aeglasem uuenemine, vähenenud higi- ja rasunäärmete töö.
60+ Lisaks eelnevale lisandub veel madalam tunde- ja valutundlikkus, aeglane paranemine, veresoonte haprus, sageli esinevad karedad ja lõhenenud piirkonnad, eriti jalgadel ja säärtel.
70+ lisaks eelnevale: väga õhuke ja habras nahk, lõhkevad pindmised kapillaarid, pigmentatsiooni tugevad muutused, nõrgenenud naha kaitsefunktsioon - tekivad kergemini ekseemid, kuiv dermatiit ja põletikulised laigud, kõnnak muutub.
80+ Nahk on väga ketendav, kare ja sageli pragunev, Jalataldadel võivad tekkida sügavad lõhed, mis on valulikud ja aeglaselt paranevad, eakas ei pruugi märgata hõõrdumist, ville ega põletikke, jalad on jahedad, kahvatud või sinakad, naha uuenemine on minimaalne, tasakaalu ja kõnni tugevad muutused.
Kas eakatel on võimalik jalgade seisundit ka hilisemas eas parandada või pigem saab olemasolevat olukorda lihtsalt säilitada?
Pigem me saame koos kliendiga säilitada. Kuid on ka juhtumeid kui saime väga palju parandatud. Näiteks 70+ küüneseenest vabaks. Regulaarne hooldus ja korralik kodune hooldus.
Kui rääkida kodusest hooldusest – millised on igapäevased rutiinid, mida sa soovitad eakal inimesel jalgade eest hoolitsemiseks?
Kreemitamine. Igakord kui pesed käsi - kreemitage samuti. 70+ peaks nahakuivuse tõttu vähem käima vannis. Hea oleks vaid kord nädalas. Basseinides käies, kus on kloorivesi, tuleb kidlasti peale seda kreemitada kogu keha. Meil on JALARAVI TARBED e-poes selleks väga hea selline ihupiim, mis siis koheselt, kui nahk on avatud, niisutab ja seda saab varbast pealaeni peaaegu kasutada. Ärge tehke tihti soolavanne. soolavannid on jalgadele superhead, kuid piisab olenevalt naha kuivusest paar korda kuus teha. Pigem lisage vannidesse õlisisaldavaid tooteid. Õli tasub ka toidulisandina Omega3 ja Omega6 tarvitada.
Ja muidugi jalatsid. Kasutage jalatsites spreisid, mis hoiavad jalatsites mikrokliima puhtana. Nii väldite erinevaid infektsioone kui mehe naha kaitsebarjäär on vähenemas.
Kas on ka mõni kodune nipp, mis tegelikult võib rohkem kahju teha kui kasu?
Äädika kasutamine nn. küüneseene ja nahaseene ravimiseks.

Kui rääkida küüneseentest või kannalõhedest – kas inimesed kipuvad nende ravimisega ootama liiga kaua?
Need probleemid saab tegelikult ennetada 100%. Kui need jalgadesse väljenduvad, on juba pikemat aega olnud tervisega probleemid. Näiteks: käime opil ja selletõttu kirjutatakse meile antibiootikumi kuur. Ja 5-10 päevase kuuri järel näeme, et meie nahk narmendab, sügeleb või keel on suus paks ja valge kihiga, varbavahed on haudunud ning katki. Kannalõhed on tekkinud ja valusad.
Tasuks alati ennetavalt käia jalgade tervise kaardistamisel. Nii saame ennetavalt juba leida lahenduse ennetavatele asjaoludele, et nahale leida vahendid, koduse rutiiniga tutvuda, toitumine. Pre- ja probiotikumide vajaduse välja selgitada.
Millised on kõige enam levinud müüdid või eksiarvamused jalahoolduse kohta vanemas eas? Kui suur on üldse eakate osakaal jalaravi kabineti klientide hulgas?
Tänasel päeval on eakaid siiski vähe. Neil on valehäbi tulla meie juurde. Siin taas tuleb esile nõukaaeg ja kultuur. Kardetakse, et me ütleme lauseid, mida nad on ennegi kuulnud teistest asutustest. Halvustamist. Kommenteerimist, mis ei ole kohane. Näiteks: kus te varem olite? Või väikelinnades on probleem et : "äkki naaber näeb kui ma jalaravi kabinetist välja tulen?", "Ta mõtleb, et mul on küüneseen" või nagu meil oli mõni aasta tagasi kogemus ühe tervise ja heaolu edendamise asutusega, kus tahtsime neile õpetada, mida saab oma jalgadega ise teha ja nad ei soovinud meie presentatsiooni, sest äkki kolleegid näevad minu jalgu ja meie kui esindajad ütlevad välja, mis võiks parem olla ja äkki on mul seen. Valehäbi! Meie juurde tulemist ei pea häbenema.
Meie töö ongi "koledate jalgade parandamine".
Küsin: " Kui hambad suust kukuvad siis putru saab ju süüa? Aga kui jalad ei tööta, siis kes teile pudru koju toob?"
Mis kabinetis toimuma hakkab, kui eakas inimene oma murega tuleb?
Alati me kaardistame jalgade tervise ja teeme esimesed vajalikud tegevused. Näiteks: kui on broneeritud küünte hooldus, siis me samaaegselt, kui teeme küünte hooldust, teeme ka visuaalse kaardistamise. Vahel on vaja ka vererõhud jalgades mõõta, et teada, miks jalad on külmad, vahel teeme kiirtesti küünte tervisest. Kiirtest annab info, kas on küüneseen või on trauma tagajärg, vererõhkude mõõtmisega saame info veresoonte lupjumisest. Kui tarvis, suuname ka edasi perearsti juurde, füsioteraapiasse, lümfiteraapiasse.
Kui aga eakate jalgade hooldus, siis teeme täpsemad kaardistamised ja kogu jalgade hoolduse. Küünte hoolduse ajaga me hooldame vaid küüned või kui aega jääb, siis ka konnasilmad, soolatüükad, kannalõhed, teeme nahahooldust. Eakate jalgade hooldusesse broneeritud ajaga jõuame rohkem tähelepanu anda personaalselt teie jalgade vajadusele.
Oled podoloogina tegutsenud ka Soomes, kas on mingeid erinevusi, mida võiks eakate jalahooldusega seonduvat välja tuua ja mis suunas meil siin Eestis võiks asjad liikuda?
Soomes on jalgade hooldus olnud tervishoiuteenus ja sealne süsteem annab võimaluse "kela" ehk meie mõistes tervisekassa rahasid kasutada. Mitte kõik, kuid need spetsialistid, kes on riiklikult kaitstud ametinimetusega spetsialistid nagu mina näiteks. Mul on selleks ekstra registreering Soome tervishoiu- ja sotsiaalregistris. Podoloog peab selleks tänasel päeval õppima 3 aastat, spetsialiseeruma ja maksma 1300 eurot riigilõive kokku, et teha koostööd kelaga ja sealt rahastust saada klientidele. Soomes on ikkagi tegevusjärjekord selline, et kui klient läheb opile, siis saadetakse ta jalgade hooldusesse enne ja saatekirjaga. Meie süsteemis on veel nii palju puudu. Praeguseks oleme aastal 2025 saanud alles tervishoiuabi teenuse osutajateks. Oleme muust maailmast ca 7 aastat oma seadustega maha jäänud. Iga eakas, kes on teinud tööd ja maksnud makse peaks saama neid rahasid kasutada oma jalgade hooldamiseks. Nii hoiame me ju tegelikult kokku, sest eakad püsivad kauem oma jalgadel ja ei vaja hooldekodus lamava patsiendi kohta. Inglismaal on meie eriala samuti täiesti riiklikult rahastatavas seisus.
Kui eakas inimene elab üksinda ja tal ei ole pereliikmeid, kes abistaksid, siis milliseid lahendusi võiks talle pakkuda – kas on olemas koduvisiite või tugiteenuseid?
Koduteenust ma väga ei poolda - eesmärk on siiski saada ükskõik, millisel moel eakas inimene kodust välja. See on juba vaimse tervise eest hoolitsemine. Kuid on olukordi, kus me käime ka haiglates tegemas, sest inimene peab oma viimasele teele saama minna hoitud jalgadega. See on austus oma esivanematele.
Kodustes tingimustes saab teha väikseimad tegevusi. Nagu vannitamine, kreemitamine ja vahel õnnestub ka küüned lõigata, kuid enamasti siiski on vaja masinaga need puhastada ja olla ettevaatlik. Mitte vigastada nahka, küünte lõikamisel võib samuti vigastada küüneservi või küünepatja.
Kas on ka spetsiaalseid harjutusi või võimlemisvõtteid, mis aitavad jalgade verevarustust või lihastoonust säilitada?
Venitusharjutused - istudes toolil lükata jalg tooli alla pikalt kehast eemale. Varvastele tõus ja kandadele tõus. Palli veeretamine talla all. Varvastega pliiatsi võtmine põrandalt. Krobedal pinna kõndimine.
Millist rolli mängib toitumine ja üldine elustiil jalgade tervises?
Toitumine on väga tähtis. Vanemas eas tuleb süüa kala, kana, kodujuustu - valku sisaldavid toite rohkem. Puuviljad - magus, kui isutab, siis hommikupoole, et saaks energia kasutatud. Õhtul paar tundi enne magama minekut ei tasuks näksida. Hirsipuder on väga hea toit. Kala - heeringas näiteks. Kodujuustus ja munades on super hea valgusisaldus. Keedumuna võiks minimaalselt kaks hommikul süüa.
Lisaks, mida tahaksin veel mainida, on magneesium. Magneesium, mis on vedelikuna. Kas pulbe,r mis lahustataks vees või täitsa vedelikuna. See hoiab unerütmi korras ja seedimine töötab. Meil vanusega aeglustub seedimine ja tihti võib kõht kinni olla - magneesium hoiab selle stabiilsena.
Kuidas muuta jalgade eest hoolitsemine mitte üksnes kohustuseks, vaid ka meeldivaks ja lõõgastavaks tegevuseks? Millist nõu sa annaksid eakatele kuulajatele, kes võib-olla ei ole oma jalgadele veel kuigi palju tähelepanu pööranud?
Ärge häbenega ja te olete kogu oma elu nendel jalgadel tööd lasknud teha. Tooge nad meile, et saaksime neid hellitada ja tervendada. Minu arvamus on, et miks te peaksite kodus neid hooldama kui olete terve elu teenindanud teisi inimesi erinevatel aladel - laske ennast nüüd meil noortel teenindada! Tundke mõnu sellest, et keegi tegeleb teiega ja pakub teile seltskonda koos jalgade hooldusega. Et saaksite nautida oma elu!
Ja mida võiksid teada nende lähedased – lapsed, hooldajad – kuidas nemad saaksid aidata eaka inimese jalatervise ja seeläbi ka üldise tervise toetamisel?
Võtke vahetevahel vanematel sokid jalast ära ja vaadake, mis olukord seal on. Kreemitage neid.
Vaadake, millised jalatsid neil on ja kas kodus on nad paljajalu või sussides. Sussid tekitavad turvatunde. Viige nad jalutama, veetke aega. Kuulake nad ära. Ärge alati uskuge "mul on kõik hästi" juttu. Nad ei taha teile tüliks olla. Kuid nad tahavad endiselt ennast kasulikuna tunda. Pange nad tegema midagi, mis neile kogu aeg on meeldinud teha. Näiteks sokke kuduma, teatud lemmiktoitu tegema. Minge pühapäeviti sööma tema juurde. Te annate turvatunde ja see hoiab nende jalad ning pea korras.
Kui abi vajate, siis helistage või kirjutage meile julgelt - meiega pole põhjust häbeneda.
Lõpetuseks: kui sa peaksid soovitama vaid kolme kõige olulisemat sammu jalgade hoolduseks vanemas eas, siis mis need oleksid?
1. Jalgade pesu koos õlisisaldava vahendiga
2. Kreemita igakord käsi ja jalgu kui oled pesnud neid või käid basseinis, saunas, vannis
3. Kord aastas jalgade tervisekaardistamisel Jalaravi kabinetis, et saaksime anda nõu, millist kreemi kasutada ja kuidas personaalselt saaksite kodus oma jalgade eest parmini hoolitseda.
