Mis vahe on odaval ja kallil kreemil?

Mis vahe on odaval ja kallil kreemil?

Kreemi põhieesmärk on naha niisutamine. Koostisainetest sõltub peamiselt kreemi hind ja eesmärgiks on, et nahale kantav kreem peab suutma  võimalikult kaua säilitada oma niisutavaid omadusi.

Kreemi hinda tõstavad mitmesugused toitained. Mitmesugused vitamiinid, taimsed õlid. Mida kuivem ja vanem on nahk seda rohkem on vaja lisada kreemi koostisesse toitaineid.

Nahk ei vaja ka konservante, mida kreemidele nende säilivusaja pikendamiseks lisatakse. Parabeenideta/säilitusaineteta kreemidel on lühem kasutusaeg kuid ta on tervislikum meie nahale.

Loomuliku niiskustasakaalu säilitamine on naha tervisele väga tähtis, sest nahk nahk kaitseb meid infektsiooni eest. Kuiva ja lõhenenud nahka pääsevad mikroobid, bakterid, seened kergemini kahjustama. Niisutatud nahk näeb parem välja.

Noorele inimesele ei soovitata mineraalõli sisaldavaid kreeme. Mineraalõli sisaldavad kreemid tekitavad naha pinnale imeõhukese kaitsva niiskust hoidva kile. Ja see ummistab nahapoorid ning võib rasusele nahale tekitada vistrikke.

Kas ja kui looduslik on nn. looduskosmeetika?

Põhiaineks kasutatakse ka looduskosmeetikas lanoliini. See saadakse lambavillast kuid see puhastatakse enne loodustootele lisamist keemilistest lahustitest läbi, et vabaneda kahjulikest ainetest. Kas siis ikka on see loodustoode täiesti orgaaniline?

Moraal:

Ei ole vahet kui palju maksab kreem. Vahe tekib sisaldavatest ainetest. Milliseks otstarbeks vajatakse ja millised eelised on ostjal. Kas talle meeldivad lõhnatud või lõhnaga tooted, kuiv nahk või higistav. Vana või noor nahk.

Parima toote saad spetsialisti soovitusel ja sinu nahale kõige sobilikuma sisaldusega.

Loomulikult on tänapäeval tähtis vaadata kui palju on toote koostises sisalduvat keemiat.

Meie soovitame :

Käi kord aastas spetsialisti juures konsultatsioonil. Koos temaga õnnestub hoolitseda oma naha eest nii, et nahk kaitseks võimalikult kaua meid. Nahk on meie kõige suurem organ millel on tähtsaim tegevus.

Hoolitse kuiva naha eest nii:

  1. Ära pese jalgu kuuma veega. Pese vaid 1 kord päevas või vastavalt vajadusele. Pestes liiga palju eemaldub nahalt kaitsev lipiidide kiht.
  2. Kasuta seebivabasid pesemisvahendeid. Need kuivatavad nahka. Vanni soovitatavalt lisada õlisid, mis niisutavad nahka ja pehmendavad ning leevendavad kuivusest tingitud sügelust. Soolavanne ei soovita kuivale nahale
  3. Loputage hoolikalt. Pesemisvahendi jäägid kuivatavad nahka ja tekitavad sügelust.
  4. Kuivatage nahka õrnalt patsutades ja pehme rätikuga.Hõõrudes ärritate nahka.
  5. Varbavahed hoolikalt kuivatada. Niiskus tekitab bakteritele seentele soodsa kasvu koha.
  6. Kreemita jalad. Puhasta varbavahed kreemist.